Teadusuudis

Nov 27 2020 1 mins 162

Teadusuudis










































































































































Teadusuudis. Pentateemant on kõva kui teemant ja kerge kui grafiit
Jul 10 2020 1 mins  
Pentateemant on kõva kui teemant ja kerge kui grafiit Süsinik, see mitmekülgselt tähelepanuväärsete omadustega keemiline element, mis on juba andnud meile grafiidi, grafeeni, teemandi, söe ja tegelikult ju lausa elu enesegi, pakub nüüd taas enneolematut põnevust. Jaapani teadlased on välja arvutanud, millised omadused võiksid olla seni veel reaalselt avastamata süsinikuvormil, mida nad nimetavad pentateemandiks. Yasumaru Fujii Tsukuba Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Physical Review Letters, et pentateemant oleks kerge nagu grafiit, aga peaaegu sama kõva kui tavaline teemant. Elektrilistelt omadustelt oleks ta pooljuht nagu räni. Tavalise teemandi kristallis on iga süsinikuaatom seotud nelja naaberaatomiga, nii et kaheksast aatmomist moodustub kuup, neist kuupidest aga kolmemõõtmeline võre, mis annabki teemandile ta kuulsa tugevuse ja kõvaduse. Grafiidis see-eest on iga süsinikuaatom seotud kolme naaberaatomiga ja tulemuseks on kuusnurkadest moodustuv kihiline struktuur. Pentateemandis on aga mõned aatomid seotud nelja, mõned kolme naaberaatomiga, nii et neist moodustuvad korrapärased viisnurgad ehk pentagoonid, millest omakorda seisab koos umbes samasugune kuupvõre nagu teemandilgi. Kuid kui teemandil leiame iga kuubi sisemusest samuti süsinikuaatomeid, siis pentateemandil on kuubid tühjad — aatomid asetsevad ainult kuupide servadel ja nurkades. Selle suhtelise tühjuse tõttu ongi pentateemant suhteliselt kerge, umbes nagu grafiit. Välja näeks ta nagu tavaline teemant, ainult et mitte läbipaistev, vaid hall nagu grafiit. Foto: AFP/Scanpix

Teadusuudis. Polüneeslased ja põlisameeriklased kohtusid sajandite eest
Jul 09 2020 1 mins  
Polüneeslased ja põlisameeriklased kohtusid sajandite eest Geenianalüüs näitab, et vanad polüneeslased ja Ameerika põlisrahvad on omal ajal omavahel tõepoolest kokku puutunud, nagu arheoloogiliste ja lingvistiliste vihjete põhjal on aeg-ajalt juba ammu kahtlustatud. Alexander Ioannidis Ameerika Ühendriikide Stanfordi Ülikoolist, Andrés Moreno-Estrada Mehhiko Riiklikust Genoomika ja Elurikkuse Laboratooriumist ja nende kolleegid kogusid geeniproove enam kui 800 Lõuna-Ameerika ja Prantsuse Polüneesia põlisasukalt. Nad leidsid mõlemalt rahvalt ühiseid DNA-lõike, millest võis välja lugeda, et neil on suhteliselt hiljuti olnud ühiseid esivanemaid. Analüüs näitas, et polüneeslastel ja lõunaameeriklastel on olnud ühekordne kontakt umbes 800 aasta eest ehk Eesti mõistes muistse vabadusvõitluse aegu. See oli aeg, mil polüneeslased olid just oma praeguste saarte hõlvamisega peaaegu lõpule jõudnud, olles asustamas ka Uus-Meremaad. Tuleb siis välja, et samal ajal kohtusid nad ka Lõuna-Ameerika põlisasukatega ja said nendega lapsi. Ioannidis ja Moreno-Estrada kirjutavad koos kaasautoritega ajakirjas Nature, et kõige tõenäolisemalt said polüneeslased kokku praeguse Colombia rannikuala asukatega. Polüneeslaste ja põliste lõunaameeriklaste võimaliku ajaloolise kontakti üle on vaieldud palju. Üheks tugevaks argumendiks on olnud, et Okeaania on ainus maailma piirkond, kus enne eurooplaste saabumist on kasvatatud bataati, taime, mis kodustati algselt Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Seejuures kõlab ka bataati tähistav sõna polüneesia keeltes ja mõnedes põlisameerika keeltes mõnevõrra sarnaselt. Selle pilguga on uuritud ka bataadi geene, kuid päris kindlat tõendust just inimese vahendatud levikust ei ole saadud. Ioannidis ja Moreno-Estrada väidavad, et nende tulemus on küsimuse lahendanud. Foto: Wikimedia Commons (CC BY-SA 3.0)
































































































































































































































































































































































































































































































































































































































































































































































































































































































































































































































































































































































































































































No review available yet...