Olukorrast ajakirjanduses

Uskumatu, kuid tõsi: vanamehed Rein Lang ja Väino Koorberg räägivad täna, kuivõrd imeliselt multikultuurset ja internatsionaal-emotsionaalset elamust pakkus neile Eurovisioni lauluvõistlus. Räägime avameelselt, kuidas me elasime kaasa seda suursündmust kajastama lähetatud ajakirjanikulaadsete toodete pettumustele ja juubeldamisele, ning arutleme, millisena näeme lauluv�

Kuidas pöörata tööliste, talupoegade ja nepmanite laiad massid maksude tõstmise usku? Vanamehed viinavabriku kõrvalt tudeerivad sedapuhku kultuuriministeeriumis valminud plaani teha rahvusringhäälingust maksutõusu propagandamasin. Meie koht rahvusvahelises ajakirjandusvabaduse pingereas on paranenud. Järelikult on, mida maha mängida. Või on see üks ületähtsustatud ed

Rein Lang ja Väino Koorberg üritavad sedapuhku rääkida ka ajakirjandusest, muidugi juhul, teiste pakiliste teemade kõrvalt aega üle jääb. Kas teie teate, kui palju on kaks triljonit? Meie teame: ühe Google’i. Kas me üldse teame, kui suured on suured platvormid nagu Google või Facebook Eesti turul? Ja kui teame, mis selle teadmisega siis peale hakata? Kas riik peab hool

Igal sammul kostub hüüatusi, et meie liitlastele pole vene oht kohale jõudnud. Aga kas meile on jõudnud kohale, et raha põle. Või on inimloomusele ja seega ka ajakirjandusele omane, et tõsiasju, mis tekitavad ebameeldivusi, ei taheta teadvustada? Vanamehed viinavabriku kõrvalt imetlevad sel korral veel ka kõikvõimalikke silte eeskirjade ja kodukordadega, mis on asunud tä

Samal ajal kui poliitikud vaidlevad, kas Tallinna linn on valmis ja kas seal sülle langenud võimust saab õnnetus või õnnistus, räägivad vanamehed Rein Lang ja Väino Koorberg mureliku suuga, kuidas ajakirjandust ning muid söakaid ja sõnakaid kodanikke proovitakse vaikima sundida. Juttu võiks tulla ka poliitikute lainetena käivast populismi- ja platvormilembusest. Ja nagu

Vanamehed viinavabriku kõrvalt tunnevad ühiskonnast levivat paha lõhna. See on hirmu lõhn. Asju ei juleta enam nimetada õigete nimedega. Kas ka ajakirjanduses on tajutav omamoodi finlandiseerumine või tuleks see termin ümber nimetada soomeugriseerumiseks - omal ajal Soome, siis Ungari ja kas nüüd siis Eesti? Kas selle hirmuga on seotud ka hümni üle irvitajate represseeri

Kas ajakirjandus jääb alles ka pärast viimase paberlehe lahkumist ning millised muutused see lahkumine endaga kaasa toob? Millal said ajakirjanikest poliitikud ning kas uudistekõrb ähvardab ka Eestit? Kõigest sellest, aga ka muust, mis möödunud nädalal meediast silma hakkas, räägivad vanamehed viinavabriku kõrval Kuku raadio stuudios esmaspäeval kell 13, kohe pärast u

Vanamehed viinavabriku kõrvalt räägivad kevade esimeses saates sellest, millest eesti ajakirjandus ei räägi. Miks ei räägi, ei tea. Vanamehed ka ei tea. Moskvas toimunud veresaun ärgitab vanamehi mõtisklema, kas see võib kujuneda mingiks murdepunktiks, kus moskoviidid enam ei usu pimesi FSB levitatavat jama, või jätkub kahe erineva infomaailma vastandumine endisel moel.

Mida peab ajakirjanik tegema, kui poliitilise tapluse tallermaal jääb temast ühele poole peaprokurör, kellel Savisaare eeskujul kass põues, ja teisele poole minister, kellel kasupoja korter riigi raha eest üürile võetud? Kas ettevaatlikult vaikima, et meediat ei saaks poliitilises kempluses ära kasutada, või kuritarvitustest kirjutama, ehkki teda seepeale poliitilise kemp

Viinavabriku kõrval käib kõvem arutelu sedapuhku selle üle, kas reklaami ärakeelamine päästaks meid infarktist, rasvumisest ja joomarlusest. Vanamehed imetlevad lisaks sellele ka igasugu kõrgelt makstud inimhingede insenere, kes panevad karud tantsima ja ajakirjanikke neid karusid tantsule võtma. Sekka ka ennustusi, kuidas peaprokuröri kiusamise vastu kaitserajatisi ehita