Olukorrast digiriigis

Eesti digiriigi edulugu on rahvusvaheliselt hästi teada. Muu hulgas on see teada ka Euroopa Liidus, mis tähendab, et meie staatus liidus on muutunud ja struktuurivahendite toetusi e-teenuste arendamiseks meile varasemas mahus enam ei eraldata. Seega tegeleb avalik sektor praegu alternatiivsete lahenduste otsimisega. Millised need lahendused olla võiksid, arutlevad seekordses saa

Kui tavaliselt töötavad välissaatkondades saadikud ja suursaadikud, siis Eesti riigil on olemas ka üks selline välisesindus, mis toimib ilma ühegi füüsilise isiku kohaloluta – andmesaatkond Luksemburgis. Mida see endast kujutab ja miks loodab riik, et seda kunagi päriselt kasutusse võtma ei pea, selgitab seekordses saates majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT ar

Eestis kehtib juba 24 aastat üks seadus, millesarnast pikka aega teistes Euroopa riikides ei olnud ja mõnes riigis ei ole veel praegugi – avaliku teabe seadus. Informatsiooni laiapõhjalise digikeskkonda kolimisega tekib sageli küsimusi, millele see seadus peaks ühese vastuse andma, kuid ometi seda ei tee. Millised reeglid siis avalikule teabele kehtivad ning millised õiguse

14. novembril toimunud Telia Digital Hubi konverentsil jagati muu hulgas välja 2024. aasta parima IT-juhi auhind, mille pälvis Häirekeskuse IT-valdkonna juht Liisa Soosuu. Auhinnasaaja võttis koha sisse seekordses saates, et rääkida, kuidas ta selle ametialani jõudis ja millised arengud ootavad Häirekeskust lähiaastatel ees.

Uues „Olukorrast digiriigis“ episoodis arutletakse Keskkonnaagentuuri ja kosmosevaldkonna teemadel. Saatekülalisteks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna kosmosevaldkonna juht Paul Liias ning Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.

Miks on taas oluline rääkida e-valimistest ja nende turvalisusest? Aga sellepärast, et äsja toimunud konverents keskendus taaskord põhjalikult valimiste võimalike riskide sisse vaatamisele. Stuudios räägivad leidudest Eesti Teaduste Akadeemia küberturvalisuse komisjoni juht Dan Bogdanov ja Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) valimiste infosüsteemide arenduse osakonna tootejuh

Seekordses „Olukorrast digiriigis“ episoodis kõneletakse digilahendusest, mis peaks nii transpordiettevõtete kui ka riigi elu lihtsamaks ja läbipaistvamaks muutma. Saatekülalisteks on kliimaministeeriumi digitranspordi valdkonna juht Enriko Laanemäe ning Digilogistika Keskuse tegevjuht ja asutaja Heiti Mering.

Tehisintellekt, tehistaip, AI või isegi kunstaru – see, et inimajaloo ühe kõige mõjukama tehnoloogilise revolutsiooni puhul on käibel erinevaid nimetusi, ei tähenda siiski, et tegu oleks ainiti hea lapsega, kel mitu nime. Tehisintellekti ohud ja riskid asetuvad olulisele kohale juba praegu ning võivad lähitulevikus muutuda suisa eksistentsiaalse tähtsusega teemaks. Seeko

Riigi e-teenuste disain lähtub väga selgelt sellest põhimõttest, et korraga saaksid sellest kasu nii riik ise kui ka selle kodanik. Disainmõtlemise fookuseks ongi lähtumine tervikpildist, kus teenuse kasutegur on laiem kui vaid ühe asutuse, ühe inimese vajadused. Stuudios räägivad teemal Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) kompetentsijuhid: UX-disaini suunal Helee

Kuigi arvukad noored lõpetajad üritavad tööturule siseneda, vaevab IT-sektorit talentide nappus. Uues episoodis arutlesid Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) andmete talituse juht Kristjan Lemmsalu, RIA praktikant Hanna Kätlin Ardel ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi projektijuht Triinu Lätt võimalike lahenduste üle.