Vaba Akadeemia

Mar 07 2025 100 ep. 21

Vaba Akadeemia Podcast artwork

Vaba Akadeemia koondab eesti haritlasi – teadlasi, mõtlejaid ja õppijaid –, et luua tingimused renessansitüüpi haritlasringi tekkimiseks.

Education News Science History Arts

Copy RSS

Subscribe on Podcast Addict

Leo Luks «Eesti kirjanduse kadunud kodu»

7\. märtsil peab Leo Luks Vabas Akadeemias teise loengu sarjast «Eesti kirjanduse kadunud kodu». Loengus käsitletakse fenomenoloogiliselt kodu ja kodutuse kujutamist kirjanduses. Esmalt avatakse vastuvõtja perspektiivist kunstilise kogemuse erinevus argielust. Seejärel vaadeldakse erinevaid viise, kuidas on eesti kirjanduses kujutatud kodu. Tutvustatakse ja arendatakse hüpot

Alar Laats: «Kas Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku olemasolu on teoloogiline probleem?»

Meedias on MPEÕK eksistents kuum teema. Kiriku kaotamiseks mõeldud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu on jõudnud Riigikogusse. Poliitikud, riigiametnikud ja ajakirjanikud on kulutanud üsna palju energiat selle vajaduse selgitamiseks. Kindlasti on kõikidel kirikutel olemas oma poliitiline dimensioon või lausa poliitilised dimensioonid. Primaarselt ei ole ag

Hardo Pajula: «Ameerika kultuuriloolane Richard Tarnas ja teine teljeajastu»

Reedel, 21. veebruaril peab Vabas Akadeemias loengu Hardo Pajula, kes räägib Ameerika kultuuriloolasest Richard Tarnasest ja teisest teljeajastust. „Teise teljeajastu idee kasvas välja Fordhami Ülikooli teoloogi ja filosoofia õppejõu ning tema kolleegi, nimeka katoliikliku kultuuriloolase Thomas Berry omavahelisest mõttevahetusest, ent avalikkuse tähelepanu juhtis sellele

Leo Luks: «Kodu(tuse) käsitlus fenomenoloogilise lähenemise alusel»

Reedel, 14. veebruaril on Vabal Akadeemial külas Leo Luks, kes peab esimese loengu 6-osalisest loengusarjast „Eesti kirjanduse kadunud kodu“. Avaloeng "Kodu(tuse) käsitlus fenomenoloogilise lähenemise alusel" visandab teoreetilised alused järgnevateks kirjandusanalüüsideks. Põgusalt tutvustatakse fenomenoloogilist lähenemist filosoofias, täpsemalt argielu fen

Laur Järv: «Kvantaegruum»

31. jaanuaril on Vabal Akadeemial taaskord külas Laur Järv ja juttu tuleb aegruumi alusstruktuurist. Juba vanaaja mõtlejad arutlesid, kas aine, ruum ja aeg on lõpmatult väiksemateks osadeks jagatavad või tuleb kusagil ette põhimõtteline piir. 20. sajandi üldrelatiivsusteooria ja kvantteooria annavad sellele küsimuste ringile hoopis uue perspektiivi ning 21. sajandi teoree

Helen Geršman «Semiidi retoorika ja retooriline analüüs araabia kõnede näitel»

Semiidi retoorika ja sellele vastav retooriline analüüs on kasvanud välja piibliuuringutest. Analüüsi süsteemi on avardatud selle võrra, et võimaldada kirjeldada semiidi retoorikale omaseid nähtusi ka teistes semiidi keeltes ja kirjandusvormides. Käesolev loeng tutvustab seda retoorikat ja analüüsisüsteemi Abū Muḥammad al-Ǧawlānī, Süürias võimuvahetuse läbi v

Miikael Lotman «Keeleõppest filosoofiliselt»

Keeleõppel on vaieldamatu praktiline väärtus nii üksikisikule kui ühiskonnale tervikuna. Antud loengus käsitletakse aga keeleõppe filosoofilist tähtsust: kuidas aitab nimelt võõrkeele õppimine mõtestada maailma ja mõista filosoofiliste vaadete peidetud eeldusi.

Jevgeni Zolotko loomingu õhtu: katsetused kunstides

Selle aasta esimeses Vaba Akadeemia avalikus loengus räägib Jevgeni Zolotko oma kogemusest kunstides. Ettekande põhirõhk on loomeprotsesside kulgemisel ja nö siseköögi ja teoste koostisosade vaatlusel.

Mihhail Lotman: «Vene kultuur: etüüd mustades värvides. Puškin, liberalism ja konservatism» 09.09.2022

Ka seekordses loengus on vaatluse all Puškin ning lähemalt käsitletakse järgmisi küsimusi: impeerium kui Puškini vabadusideaalide piir; Puškin ja panslavism; Aleksander I reformide kava ja selle nurjumine; konservatismi võit.

Mihhail Lotman: «Vene kultuur: etüüd mustades värvides. Kolmas Ukraina küsimuse käsitlus» 15.07.2022

Vaatluse alla tulevad järgmised teemad: ukraina keele ja kultuuri naeruvääristamine, tasalülitamine ja apropriatsioon, Ukraina kui «anti-Venemaa" ning ukrainlased kui venevastane sekt. Loengut näitlikustab juhtumiuuring, mis käsitleb Vladimir Putinit ja Vassili Šulginit.