ENNtsüklopeedia

„ENNtsüklopeedia“ tähistab seekordse saatega inimkonna uhkuse Michelangelo 550. sünniaastapäeva. Paljud peavad teda kõigi aegade suurimaks kunstnikuks ja kujuriks, kellega võib võrrelda vaid geeniusega samal ajal oma taiesid ja teadust teinud Leonardo da Vincit. „Taaveti“, „Pieta“, Sixtuse kabeli freskode ning kolossaalse Rooma Peetri kiriku autorit hinnati ta el

Kaunis naisenimi Carmen kuulub ka muusikakultuuri ja kirjanduskujude eliiti. Prosper Mérimée kirjutas Carmeni oma samanimelisse jutustusse, kolmkümmend aastat hiljem esietendus Georges Bizet’ samanimeline ooper, mis paraku välja vilistati. Helilooja sai juhtunust parandamatu hingetrauma ning kolm kuud hiljem Georges Bizet suri. Täna oleks võimatu ükskõik millist tasemel o

Sageli kasutame väljendit mees nagu orkester niisama kergekäeliselt nagu ülistavat sõna superstaar. Pierre-Augustin Caron de Beaumarchais’ elu ja mitmetel tegevusaladel lausa uskumatud saavutused sobiks seda meest tõepoolest orkestriga võrdlema. Ta oli kirjanik, muusik, leiutaja, diplomaat-salakuulaja ning võrratu kellassepp, kelle käest tellis ajanäitajaid isegi kuninga

„ENNtsüklopeedia“ seekordses saates kuulete mõndagi Leedu ajaloost ja selle rahva saavutustest. Suur osa teabetunnist kuulub Mikalojus Konstantinas Čiurlionise mitmekülgse loomingu tutvustamisele. Teda peetakse parimaks maalikunstnikuks heliloojate seas ning ületamatuks komponistiks maalimeistrite hulgas, koguni esimeseks abstraktse kunsti esindajaks Euroopas. Leedu kirjan

„ENNtsüklopeedias“ avaneb uus saaterubriik. Mitmetel põhjustel huvi pakkuvate riikide rahvuspühade puhul asub Enn Eesmaa tutvustama meist kilomeetrites kaugete maade ja rahvaste elu, ajalugu, ennekõike aga meenutab seda ja neid, kes esimesena meelde tulevad, kui nendest riikidest räägime. Tšiili puhul oleks need ennekõike Allende, Pinochet ja Neruda, vaatamisväärsuste

„ENNtsüklopeedia“ keskendub seekordse Eesti raamatu aasta puhul Eduard Vilde elule ja mahukale loomingule. Ta saatus oli sedavõrd mitmekesine ja kohati põnev, et jääb vaid imestada, miks temast pole tehtud veel mängufilmi või teleseriaali. Vilde raamatuid on sageli ekraanile toodud. Lisaks kirjanikutööle kuulub Eduard Vilde kahtlusteta ka meie ajakirjandussuuruste hulk

„ENNtsüklopeedia“ keskendub seekord sündmustele ja inimestele, kes meenuvad, kui räägime aastast 1925. Sajandi eest kirjutasid oma peateoseid nii Hitler, kui Tammsaare, häid filme tegid Chaplin ja Keaton. Muusikas andsid tooni džässilauljad ning orkestrid. Londonis tutvustati uut meediumi – televisiooni. Sajandite tagant toodi nähtavale Tutanhamoni kuldne surimask. Li

Läinud sajandi suurkujude hulka kuulunud Albert Schweitzer oli võimekas õige mitmel elualal. Lapse ja noorukina tundus, et temast saab väljapaistev muusik ning temast saigi. Hiljem õppis ta teoloogiat ning arstiteadust. Oma elutöö tegi Schweitzer Aafrikas. Tänases Gabonis asutas ta Lambarere kliiniku, kus raviti kõikvõimalikke haigusi, leepra kaasa arvatud. Kui Albert Sch

"ENNtsüklopeedia" seekordne saade on üsna üksmeelselt popmuusika esimeseks kuningaks kutsutud Elvis Presley elust ja lauludest. Koos temaga algas mitte vaid muusikas uus ajastu, Elvisest sai miljonite noorte eeskuju. Seda ruttasid ära kasutama ärimehed, kes enne noorte vastu erilist huvi ei ilmutanud. Tekkisid uued moesuunad, poodidesse ilmusid ennekõike noortele me

"ENNtsüklopeedia" huvifookuses on sedakorda inimkonna suurimate teadlaste esiritta kuuluv Albert Einstein. Tema teed rajavad teooriad leiavad veel täna ning küllap hommegi veel tõestust. Einstein kirjutas ligi pool tuhat teaduslikku artiklit, tema peamised tööd ilmusid aastal 1905, mida kutsutakse imepäraseks aastaks - annus mirabilis. Eelmine imepärane aasta oli